1. peatükk.- Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.
(19.06.2002 jõust 01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(19.06.2002 jõust 01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
§ 2. Isikut tõendav dokument
(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221))
(2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on:
1) isikutunnistus;
2) Eesti kodaniku pass;
3) diplomaatiline pass;
4) meremehe teenistusraamat;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meresõidutunnistus;
9) tagasipöördumistunnistus.
10) tagasipöördumise luba.
(08.11.2000 jõust 02.12.2000 – RT I 2000, 86, 550)
(3) Dokumendi väljaandmisel arvestatakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt dokumendile, selle käideldavusele ja väljaandmise turvalisusele esitatavaid nõudeid.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 3. Reisidokument ja siseriiklik dokument
(1) Reisidokument on seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud:
1) Eesti dokument;
2) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument (edaspidi välisriigi reisidokument), mis on tunnustatud Välisministeeriumi poolt.
(22.01.2003 jõust 27.02.2003 – RT I 2003, 15, 87)
(2) Siseriiklik dokument on riigisiseselt isiku tõendamiseks ettenähtud dokument, mis ei ole ette nähtud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
§ 4. Käesolevas seaduses sätestamata dokument
(1) Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood. Alla nelja-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot. Alla 15-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatükki.
2. peatükk.- Dokumendikohustus
§ 5. Eesti kodaniku dokumendikohustus
(1) Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.
(2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.
§ 6. Eestis püsivalt viibiva välismaalase dokumendikohustus
(1) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt viibival (elaval) välismaalasel peab olema isikutunnistus.
(17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191)
(2) (Kehtetu – 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse pärast Eestis elava välismaalase sünni registreerimist.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 7. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase dokumendikohustus
(1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti.
(08.11.2000 jõust 02.12.2000 – RT I 2000, 86, 550)
(2) Reisidokumenti või tagasipöördumise luba ei pea olema alla 15-aastasel välismaalasel, kui tema nimi, sünniaeg ja foto või näokujutis on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase välismaalase foto ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti.
(22.01.2003 jõust 27.02.2003 – RT I 2003, 15, 87; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 71. Dokumendikohustuse erisus
Vanglas kinni peetaval isikul ei pea olema isikutunnistust ega reisidokumenti.
(15.02.2006 jõust 01.04.2006 – RT I 2006, 12, 79)
§ 8. Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel
Dokumendikohustuse riigipiiri ületamisel sätestab riigipiiri seadus (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4).
3. peatükk.- Dokumendi väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 9. Dokumendi vorm ja dokumenti kantavad andmed
(1) Dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Dokumenti ei ole lubatud kanda andmeid, mille kandmist ei ole ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.
(3) Dokumenti võib dokumendi kasutaja kohta kanda järgmisi isikuandmeid:
1) nimi;
2) sünniaeg ja -koht;
3) isikukood;
4) foto või näokujutis;
5) sugu;
6) kodakondsus;
7) sõrmejäljekujutised;
8) allkiri või allkirjakujutis;
9) silmaiirisekujutised;
10) juuste värv;
11) muud isikuandmed, kui see on ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(4) (Kehtetu – 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed võib dokumenti kanda ka digitaalselt.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(5) Dokumenti võib kanda digitaalset tuvastamist ja allkirjastamist võimaldavat informatsiooni ning teisi digitaalseid andmeid, mille loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(08.03.2000 jõust 15.12.2000 – RT I 2000, 26, 150)
(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest noorema isiku allkirja või allkirjakujutist ja sõrmejäljekujutisi dokumenti ei kanta.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 91. Isikunime dokumenti kandmine
(1) Kui isikunimes on võõrtähti, kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, säilitades võimaluse korral algupärased tähed.
(2) Kui isiku eesnimi ületab 15 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kantakse isikunimi algupärasel kujul dokumendi (välja arvatud isikutunnistus) märkustelehele ning kanne kinnitatakse pitsatiga.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 92. Biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.
(2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.
(3) Biomeetriliste andmetega dokument on käesoleva seaduse tähenduses dokument, kuhu biomeetrilised andmed on kantud ka digitaalselt.
(4) Daktüloskopeerimine käesoleva seaduse tähenduses on sõrmejälgede võtmine.
(5) Dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei laiene dokumendi alusel tehtavale dokumendi kasutaja isikusamasuse tuvastamisele dokumendi kasutajalt võetud biomeetriliste andmete võrdlemisel dokumenti kantud andmetega.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 10. Dokumendi väljaandmine
(1) Dokument antakse välja üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
(2) Kui dokumendi väljaandjal tekib põhjendatud kahtlus, et alla 15-aastasele isikule reisidokumendi andmine võib kahjustada tema huve, peab reisidokumendi väljaandmiseks olema eestkosteasutuse nõusolek.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
(3) Vähemalt 15-aastane isik võib sooritada käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 11. (Kehtetu – 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 111. Isiku tuvastamine
(1) Dokumendi väljaandmise taotlemisel ja dokumendi väljastamisel tuvastatakse dokumendi taotleja isik.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
(2) Dokumendi väljaandja ja dokumendi väljastaja on kohustatud veenduma taotleja isikusamasuses. Dokumenti ei väljastata ettenähtud korras tuvastamata isikule.
(19.06.2002 jõust 01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
§ 112. Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse esitamine
(1) Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
(2) Isik või tema seaduslik esindaja pöördub dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise esmakordsel taotlemisel, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti.
(3) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isiku tuvastamise järel läbivaatamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.
(4) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse või Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitamisel Eesti konsulaarametnikule on taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud isiklikult pöörduma Eesti konsulaarametniku poole, kui talle ei ole eelnevalt välja antud muud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 113. Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse esitamise erijuhud
(1) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse, võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isiku tuvastamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama, lisades taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
(3) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada vangla direktori volitatud vanglatöötaja taotleja isiku tuvastamise järel, kui taotlejal ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(4) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda Eesti konsulaarametniku poole, võib taotleja või tema seaduslik esindaja esitada Eesti konsulaarametnikule või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele kirjaliku avalduse dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmiseks tema viibimis- või elukohas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid tõendab taotleja.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 114. Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamine
(1) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
(2) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse.
(3) Dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub alla 15-aastane või piiratud teovõimega taotleja dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse isiklikult koos seadusliku esindajaga.
(4) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isiku tuvastamise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.
(5) Kui alla 15-aastane või piiratud teovõimega taotleja esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse või Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse Eesti konsulaarametnikule, pöördub ta taotluse esitamisel Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga.
(6) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemiseks ei pea isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, Välisministeeriumisse või Eesti konsulaarametniku poole pöörduma, kui taotlejale biomeetrilisi andmeid sisaldava dokumendi väljaandmisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 115. Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamise erijuhud
(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav, võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis reisidokumendi taotluse vastu võtta juhul, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja reisidokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.
(3) Isikult tema elukohas või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kirjaliku sooviavalduse ja lisab sellele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
(4) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse on nõutav, võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse vastu võtta, taotleja isiku tuvastada ja võtta biomeetrilised andmed tema kinnipidamiskohas Eestis juhul, kui taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlejalt võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik isiku kinnipidamiskohas Eestis reisidokumendi taotluse vastu võtta, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal reisidokumenti piiriületuse eesmärgil väljaspool Euroopa Liitu ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(6) Isikult tema kinnipidamiskohas Eestis reisidokumendi taotluse vastuvõtmiseks esitab vangla direktor kinnituse, mis tõendab vanglas kinni peetava isiku vajadust ületada riigipiiri.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 116. Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmine
(1) Dokumendi taotluse esitamisega annab taotleja või tema seaduslik esindaja nõusoleku taotleja daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.
(2) Kui isikule väljastatakse dokument isikliku taotluseta, on taotleja kohustatud võimaldama daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist.
(3) Dokumendi taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse.
(4) Dokumendi taotluse esitamisel esitab taotleja oma foto. Fotol peab isik olema üheselt tuvastatav, foto peab võimaldama näokujutise töötlemist ning ei tohi olla tehtud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis.
(5) Kui isikul puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
(6) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole ajutiselt võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
(7) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida ja seetõttu ei ole võimalik dokumenti sõrmejäljekujutisi kanda, ei tohi isikule väljaantava dokumendi kehtivusaeg ületada ühte aastat.
(8) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita.
(9) Dokumenti tehakse märge, millised sõrmejäljekujutised on dokumenti kantud.
(10) Dokumendi taotlejat ei pea daktüloskopeerima, kui tema viimasest daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 117. Dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine
(1) Dokumendi väljaandmiseks pädeva asutuse kutsel on isik kohustatud isiklikult ilmuma nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks.
(2) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik taotleb dokumendi väljaandmist, kuid keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete andmisest.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 12. Dokumendi väljaandmisest keeldumine
(1) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus.
(11) Vanglas kinni peetavale isikule keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui tal on samaliigiline kehtiv dokument ja dokumendi väljaandmise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.
(15.02.2006 jõust 01.04.2006 – RT I 2006, 12, 79)
(2) Eestkosteasutuse ettepanekul või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõusoleku puudumisel võidakse keelduda reisidokumendi väljaandmisest alla 15-aastasele isikule, kui reisidokumendi väljaandmine võib kahjustada alla 15-aastase isiku huve.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 121. Dokumendi väljastamine
(1) Dokument väljastatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Välisministeeriumi või käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja kaudu.
(2) Dokumendi kättesaamiseks peab isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta. Dokumendi väljastamisel tuvastab dokumendi väljastaja dokumendi taotleja isiku. Dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi taotleja allkirja.
(3) Alla 15-aastane või piiratud teovõimega isik ei pea dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma. Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda dokumendi väljastamiseks alla 15-aastase või piiratud teovõimega taotleja isiklikku ilmumist.
(4) Dokumendi väljastamisel alla 15-aastase või piiratud teovõimega dokumenditaotleja seaduslikule esindajale tuvastab dokumendi väljastaja seadusliku esindaja isiku. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega dokumenditaotleja isik tuvastatakse tema seadusliku esindaja ütluste alusel.
(5) Alla 15-aastase või piiratud teovõimega isiku dokument väljastatakse dokumendi kasutaja seaduslikule esindajale. Dokumendi kättesaamise kohta annab seaduslik esindaja allkirja.
(6) Dokumendi kasutaja soovil võimaldab dokumendi väljaandja dokumendi kasutajal kontrollida dokumenti digitaalselt kantud biomeetriliste andmete õigsust.
(7) Välisministeeriumi kaudu väljastatava dokumendi võib konsulaarabi raames väljastamiseks üle anda Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele.
(8) Kui isikule ei ole varem välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti ning dokumendi taotluse esitamisel ei ilmunud dokumendi taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku juurde, ei tohi dokumenti käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisil väljastamiseks üle anda.
(9) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada isikut tõendavate dokumentide väljastamise kord ja tähtajad.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 122. Dokumendi väljastamise erijuhud
(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta, võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale.
(2) Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi võib väljastamiseks üle anda vangla direktori volitatud vanglatöötajale.
(3) Kui Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda Eesti konsulaarametniku poole, võib isik või tema seaduslik esindaja kirjalikult taotleda Eesti konsulaarametnikult taotlejale dokumendi väljastamist tema viibimis- või elukohas.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 13. Dokumendi kehtetuks tunnistamine
(1) Dokument tunnistatakse kehtetuks:
1) kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud;
2) kui dokument on alusetult välja antud või välja vahetatud;
3) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged;
4) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
5) dokument ei ole terviklik või on rikutud;
6) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral;
7) dokumendi kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljaandmisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ja § 22 lõikes 6 nimetatud juhul lisapassi väljaandmisel;
8) dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tuvastab pärast dokumendi väljaandmist, et dokumendi väljaandmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti nõudmisel dokumentaalselt tõendama dokumendi väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui isik ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniameti määratud tähtaja jooksul esitanud nimetatud tõendeid, tunnistab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet dokumendi kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu.
(3) Käesoleva seaduse lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 2 nimetatud juhtudel teavitab dokumendi kehtetuks tunnistanud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.
(4) Kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata.
(5) Dokumendi väljastaja teeb kehtetuks tunnistatud dokumenti vastava märke või muudab selle muul viisil kasutamiskõlbmatuks, välja arvatud juhul, kui dokument on kadunud või hävinud.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 131. Väljastamata dokumentide hävitamine
Kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav, võib dokumendi väljaandnud asutus lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 14. Dokumendi kasutaja kohustused ja dokumendi tagastamine
(1) Dokumenti kantud andmete muutumisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.
(2) Dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates.
(3) Dokumendi kasutaja on kohustatud dokumendi väljastamisel esitama varem väljaantud kehtiva samaliigilise dokumendi, välja arvatud juhul, kui dokument on kaotsi läinud või hävinud.
(4) Dokumendi kasutaja on kohustatud viivitamatult tagastama dokumendi selle väljaandnud asutusele, kui dokument on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1–3 ja lõike 2 alusel.
(5) Dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral tagastatakse dokument selle väljaandnud valitsusasutusele.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 15. Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad.
(2) Siseminister kehtestab määrusega isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmise taotluste vormid ning dokumendi taotleja isiku tuvastamise korra.
(3) Välisminister kehtestab määrusega diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise taotluste vormid ning välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumendi tunnustamise korra.
(4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab välja ja tunnistab kehtetuks:
1) isikutunnistuse;
2) Eesti kodaniku passi;
3) välismaalase passi;
4) ajutise reisidokumendi;
5) pagulase reisidokumendi;
6) meremehe teenistusraamatu;
7) meresõidutunnistuse.
(5) Välisministeerium:
1) annab välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa;
2) väljastab Eesti kodaniku passi välisriigis viibivale Eesti kodanikule ja välismaalase passi välisriigis viibivale välismaalasele.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516; 17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
(6) Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(7) Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 151. (Kehtetu – 19.06.2002 jõust 01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
4. peatükk.- Dokumendi kehtivus ja kontrollimine
§ 16. Dokumendi kehtivus
Dokument on kehtiv, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) dokument on välja antud ja andmed on dokumenti kantud õiguspäraselt selleks pädeva asutuse poolt;
2) dokumendi kehtivusaeg ei ole lõppenud;
3) dokument on kasutamiskõlblik ja võimaldab tuvastada sellesse tehtud kandeid ja nende õigsust ning dokumendi kasutaja isikut;
4) dokument on terviklik ja ei ole rikutud.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 17. Dokumendi kontrollimiseks võtmine
(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, piirivalveasutus ja politseiasutus võib põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks.
(17.01.2001 jõust 16.02.2001 – RT I 2001, 16, 68; 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes. Välismaalase dokumendi ja välisriigi reisidokumendi võib kontrollimiseks võtta ka sinna kantud elamisloa, tööloa või viisa õigsuse kontrollimiseks.
(3) Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutus:
1) annab kasutajale kohe tõendi dokumendi kontrollimiseks võtmise kohta;
2) selgitab dokumendi kasutajale tema õigusi dokumendi kontrollimiseks võtmise vaidlustamiseks;
3) kontrollib dokumendi kehtivust või edastab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandnud asutusele.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(31) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui dokumendi kehtivust kontrollitakse viivituseta kohapeal.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(4) Dokumendi kontrollimiseks võtmise tõendi vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 18. Dokumendi kontrollimine
(1) Kontrollimisel kehtivaks osutunud dokument tagastatakse selle kasutajale.
(2) Kontrollimisel dokumendi kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel dokumenti ei tagastata. Dokumendi kehtetusest teavitatakse taotlejat viivituseta.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(3) Kui välisriigi reisidokumendi kontrollimisel ilmnevad selle kehtetuks tunnistamise alused, edastatakse dokument välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale ametiasutusele. Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale.
(22.01.2003 jõust 27.02.2003 – RT I 2003, 15, 87)
(4) Kui välismaalase dokumendi kontrollimisel avastatakse sellesse mitteõiguspäraselt kantud elamisloa, tööloa või viisa andmed, annulleeritakse andmed kehtestatud korras ja dokument tagastatakse kasutajale.
(5) Dokument tagastatakse või tunnistatakse kehtetuks põhjendamatu viivituseta.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 181. Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimine
(1) Haldusorgan, kes on pädev dokumendi kehtivust kontrollima, võib dokumendi kontrollimiseks või dokumendi kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks töödelda dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud isikuandmeid, sealhulgas biomeetrilisi isikuandmeid.
(2) Haldusorganil, kes on pädev dokumendi kehtivust kontrollima, on õigus võtta dokumendi kontrollimiseks või dokumendi kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks dokumendi kasutajalt biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda ning isikul on kohustus vastavaid andmeid anda.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
5. peatükk.- Isikutunnistus
§ 19. Isikutunnistuse väljaandmise alus
(1) Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt viibiva välismaalase siseriiklik dokument. Isikutunnistus antakse välja:
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
1) Eesti kodanikule;
2) Eestis püsivalt viibivale (elavale) välismaalasele, kellel on kehtiv elamisluba.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
3) elamisõiguse alusel püsivalt Eestis elavale välismaalasele.
(17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191)
(11) Eesti kodanikul, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Ðveitsi Konföderatsiooni kodanikul on lubatud Eesti riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada kehtiva isikutunnistusega.
(17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191)
(2) Teised käesoleva seadusega kehtestatud dokumendid antakse välja isikutunnistuse andmete alusel. Käesolev lõige ei laiene isikutele, kellel käesoleva seaduse alusel ei pea olema isikutunnistust.
§ 191. Isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed
(1) Isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui isikutunnistus, millele need kantakse.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) Kui dokumenti kantakse sertifikaat digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591; 594) mõistes, ei kanta kasutusvaldkonna piirangute kirjeldust sertifikaati.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaatide väljaandmist teostab digitaalallkirja seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja.
(12.06.2001 jõust 07.07.2001 – RT I 2001, 56, 338)
(4) Digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud isikutunnistuse kasutaja isikuandmetega ja avalikult kontrollitavad isikukoodi kaudu.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 20. Isikutunnistuse kehtivusaeg
(1) Eesti kodanikule, elamisõiguse alusel püsivalt Eestis elavale välismaalasele ning välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) Välismaalase isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega.
(17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191)
(21) (Kehtetu – 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(3) Isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Digitaalsete andmete kehtivusaeg ei tohi ületada isikutunnistuse kehtivusaega. Digitaalsete andmete kehtivusaja lõppemine ei ole isikutunnistuse kehtivuse lõppemise aluseks.
(12.06.2001 jõust 07.07.2001 – RT I 2001, 56, 338)
6. peatükk.- Eesti kodaniku reisidokumendid
§ 21. Eesti kodaniku pass
(1) Eesti kodaniku pass antakse Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(2) (Kehtetu – 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(3) Eesti kodanikule, kes tõendab põhjendatud isikliku või teenistusliku vajaduse olemasolu, võidakse lisaks varem väljaantud kehtivale Eesti kodaniku passile anda teine Eesti kodaniku pass (lisapass).
§ 22. Diplomaatiline pass
(1) Diplomaatiline pass antakse välja:
1) Vabariigi Presidendile;
2) Vabariigi Presidendi perekonnaliikmele;
3) endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale.
(2) Diplomaatiline pass antakse välja ametiülesannete täitmiseks välisriigis Eesti kodanikust:
1) Riigikogu esimehele ja aseesimehele;
2) Riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna;
3) Vabariigi Valitsuse liikmele;
4) riigisekretärile;
5) Riigikohtu esimehele;
6) õiguskantslerile;
7) riigikontrolörile;
8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötavale diplomaadile;
9) karjääridiplomaadile, kelle Välisministeerium on lähetanud välisriiki;
10) Eesti Panga presidendile;
11) kaitseväe juhatajale;
12) diplomaatilisele kullerile diplomaatilise posti toimetamiseks Eesti Vabariigi välisesindusse.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(3) Vabariigi Valitsus võib välisministri ettepanekul otsustada diplomaatilise passi andmise ka muule Eesti kodanikule, kui see on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja see vastab rahvusvahelisele tavale.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(4) Perekonnaliige käesoleva paragrahvi tähenduses on abikaasa ja alaealine laps ning põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(41) Diplomaatiline pass antakse Eesti Vabariigi välisesinduses töötava diplomaadiga välislähetuses kaasasolevale Eesti kodanikust perekonnaliikmele. Põhjendatud vajaduse korral võib Välisministeerium diplomaatilise passi välja anda ka diplomaadi perekonnaliikmele, kes ei ole välislähetuses kaasas.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud on kohustatud diplomaatilise passi Välisministeeriumile tagastama ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemisest arvates.
(10.05.2006 jõust 01.01.2007 – RT I 2006, 26, 193)
(51) (Kehtetu – 10.05.2006 jõust 01.01.2007 – RT I 2006, 26, 193)
(52) (Kehtetu – 10.05.2006 jõust 01.01.2007 – RT I 2006, 26, 193)
(53) (Kehtetu – 10.05.2006 jõust 01.01.2007 – RT I 2006, 26, 193)
(54) (Kehtetu – 10.05.2006 jõust 01.01.2007 – RT I 2006, 26, 193)
(55) (Kehtetu – 10.05.2006 jõust 01.01.2007 – RT I 2006, 26, 193)
(6) Vajaduse korral võib Välisministeerium välja anda diplomaatilise lisapassi.
§ 23. Meremehe teenistusraamat
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni “Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta” (RT II 1996, 38, 142) nõuetele vastav meremehe teenistusraamat antakse Eesti kodanikust meremehele.
§ 24. Eesti kodaniku reisidokumendi kehtivusaeg
(1) Eesti kodaniku pass antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) (Kehtetu – 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(3) Lisapass antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud Eesti kodaniku passi kehtivusajaks.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(4) Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kuni:
1) viis aastat Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;
2) viis aastat Vabariigi Presidendi alaealisele lapsele, kuid mitte kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni;
3) viis aastat endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;
4) neli aastat Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
5) viis aastat Riigikohtu esimehele, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
6) viis aastat õiguskantslerile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
7) viis aastat riigikontrolörile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
8) viis aastat diplomaadile;
9) viis aastat Eesti Panga presidendile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
10) viis aastat kaitseväe juhatajale, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
11) kuni kolm aastat käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud isikule;
12) viis aastat Välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas viibivale perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui üks kuu pärast koosseisuvälise teenistuja välislähetuse lõppemist;
13) viis aastat välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui üks kuu pärast diplomaadi välislähetuse lõppemist;
14) kolm aastat diplomaatilisele kullerile.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(41) Diplomaatiline lisapass antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud diplomaatilise passi kehtivusajaks.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(5) Meremehe teenistusraamat antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(08.11.2000 jõust 02.12.2000 – RT I 2000, 86, 550; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 25. Reisidokumendi kehtivusala
(1) Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumendi kehtivusala on piiramatu.
(2) Reisidokumendi kehtivusala võib dokumendi väljaandnud valitsusasutus piirata prokuröri ettepanekul, kui dokumendi kasutajale on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina allkirja võtmist elukohast mittelahkumise kohta või isiklikku käendust või kautsjoni.
(3) Välislepingus ettenähtud juhtudel võib reisidokumendi kehtivusala piirata.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
(4) Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud välismaalasele Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokument ei kehti tema kodakondsusjärgses riigis või tema alalises asukohariigis.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4; 14.12.2005 jõust 01.07.2006 – RT I 2006, 2, 3)
(5) Reisidokumendi kehtivusala piiramisel tehakse vastav märge reisidokumenti.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
7. peatükk.- Välismaalase dokumendid
§ 26. Välismaalase passi staatus
(1) Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument, millesse kantakse vajaduse korral elamisloa andmed.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(2) Välismaalase pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
§ 27. Välismaalase passi väljaandmise alus
(1) Välismaalase pass antakse välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.
(19.06.2002 jõust 01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375; 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516; 17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191)
(2) (Kehtetu – 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(3) Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada.
§ 28. Välismaalase passi kehtivusaeg
(1) Välismaalase pass antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega.
(17.05.2000 jõust 01.08.2000 – RT I 2000, 40, 254; 15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516; 17.05.2006 jõust 01.08.2006 – RT I 2006, 26, 191; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) (Kehtetu – 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 29. Ajutise reisidokumendi staatus ja andmise alus
(1) Ajutine reisidokument on Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks.
(2) Ajutine reisidokument võidakse anda vormikohase taotluseta tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
(3) Ajutine reisidokument võidakse Eestis seaduslikult elavale välismaalasele anda ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi.
(21.03.2000 jõust 29.03.2000 – RT I 2000, 25, 148)
(4) Ajutine reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
§ 30. Ajutise reisidokumendi kehtivusaeg
Ajutine reisidokument antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat.
§ 31. Pagulase reisidokumendi staatus ja andmise alus
(1) Pagulase reisidokument on välismaalasele, kellele on antud varjupaik Eestis, Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.
(2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
(3) Pagulase reisidokument peab vastama ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (RT II 1997, 6, 26) nõuetele, arvestades tänapäevaste reisidokumentide käideldavuse ja turvalisuse nõuetega.
(15.01.2003 jõust 01.05.2003 – RT I 2003, 13, 65)
(4) Pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellel on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud elamisluba.”
(14.12.2005 jõust 01.07.2006 – RT I 2006, 2, 3)
§ 32. Pagulase reisidokumendi kehtivusaeg
(1) Pagulase reisidokument antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega.
(15.01.2003 jõust 01.05.2003 – RT I 2003, 13, 65; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) (Kehtetu – 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 33. Meresõidutunnistuse staatus ja andmise alus
(1) Meresõidutunnistus on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni “Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta” nõuetele vastav meresõidutunnistus antakse Eestis elamisluba omavale välismaalasest meremehele tema taotluse alusel.
(19.06.2002 jõust 01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
§ 34. Meresõidutunnistuse kehtivusaeg
Meresõidutunnistus antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.
8. peatükk.- Tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba
(08.11.2000 jõust 02.12.2000 – RT I 2000, 86, 550)
§ 35. Tagasipöördumistunnistuse andmise alus
(1) Tagasipöördumistunnistus antakse välisriigis viibivale Eesti kodanikule, kelle reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud.
(03.12.2003 jõust 01.01.2004 – RT I 2003, 78, 527)
(2) Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele antakse tagasipöördumistunnistus sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
(03.12.2003 jõust 01.01.2004 – RT I 2003, 78, 527)
(3) Eesti kodanikule, kellel ei ole kehtivat Eesti dokumenti, võib tagasipöördumistunnistuse väljastada, kui dokumendi väljastamine on avalikes huvides.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei pea dokumendi väljastamiseks olema isiku taotlust.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 36. Tagasipöördumistunnistuse kehtivus
(1) Tagasipöördumistunnistus antakse kehtivusajaga kuni kaksteist kuud.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(2) Tagasipöördumistunnistus tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile.
§ 361. Tagasipöördumise loa andmise alus
(1) Tagasipöördumise loa võib anda Eestisse tagasipöördumiseks välismaalasele:
1) kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele väljaantud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud;
2) kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
(2) Eesti Vabariigis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele võib anda tagasipöördumise loa sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
(03.12.2003 jõust 01.01.2004 – RT I 2003, 78, 527)
§ 362. Tagasipöördumise loa kehtivus
(1) Tagasipöördumise luba antakse kehtivusajaga kuni kaksteist kuud.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4; 07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
(11) Käesoleva seaduse § 361 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel antud tagasipöördumise loa kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase elamisloa kehtivusaega.
(17.12.2003 jõust 16.01.2004 – RT I 2004, 2, 4)
(2) Tagasipöördumise luba tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile.
(08.11.2000 jõust 02.12.2000 – RT I 2000, 86, 550)
81. peatükk.- (19.06.2002 jõust 01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
Vastutus
(19.06.2002 jõust 01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 363. Isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuete rikkumine
(1) Isikut tõendavasse dokumenti kantud andmete muutmisest või dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest dokumendi väljaandnud valitsusasutuse teavitamata jätmise eest dokumendi kasutaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.
(19.06.2002 jõust 01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
9. peatükk.- Rakendussätted
§ 37. Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta
Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta kantakse rahvastikuregistrisse vastavalt rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22). Andmeid Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase dokumentide kohta töödeldakse välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; 68, 407; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2) alusel kehtestatud siseministri määrusega sätestatud korras.
(07.03.2001 jõust 07.04.2001 – RT I 2001, 31, 173)
§ 38. Varem väljaantud dokumentide kehtivus
(1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) alusel väljaantud Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass ja meremehe teenistusraamat kehtivad kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(2) Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; 68, 407; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2) alusel väljaantud välismaalase pass kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(3) Ajutise reisidokumendi seaduse (RT I 1994, 41, 658; 1999, 25, 365) alusel väljaantud ajutine reisidokument kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(4) Dokumendi kehtivus ei sõltu dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu muutumisest, kui seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ei ole ette nähtud teisiti.
(15.10.2002 jõust 01.12.2002 – RT I 2002, 90, 516)
§ 39. Käesoleva seaduse §-de 5 ja 6 rakendamine
Käesoleva seaduse §-sid 5 ja 6 rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.
§ 40. Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamine
Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse §-s 39 sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 401. Biomeetriliste andmete dokumentides kasutuselevõtmise tähtpäevad
(1) Isikut tõendavates dokumentides sõrmejäljekujutiste kasutuselevõtmise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2–5 sätestatud isikliku ilmumise nõude rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuni nimetatud tähtpäevani on dokumendi taotleja isiklik ilmumine dokumendi taotluse esitamiseks kohustuslik üksnes juhul, kui talle ei ole eelnevalt käesolevas seaduses sätestatud dokumenti välja antud. Kuni vastava tähtpäevani ei rakendata isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluses daktüloskopeerimist.
(3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega vanuse alampiiri, millest noorema isiku suhtes ei rakendata käesoleva seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud isikliku ilmumise nõuet.
(4) Käesoleva seaduse § 115 rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 402. Biomeetriliste andmetega dokumentide kasutuselevõtmise erisused
(1) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isiku tuvastamist, kui Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda pädevasse asutusse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama. Taotlusele lisatakse linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus, et isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
(3) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada vangla direktori volitatud vanglatöötaja dokumendi taotleja isiku tuvastamise järel juhul, kui taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(07.06.2006 jõust 28.08.2006 – RT I 2006, 29, 221)
§ 41. Muudatused varasemates õigusaktides
(1) Välismaalaste seaduse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
(2) Kaitseväeteenistuse seadust (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865; 1999, 10, 150) täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses:
“§ 102. Kaitseväeteenistuse tunnistus
(1) Kaitseväeteenistuse tunnistus on kaitseväelase ja reservväelase isikut ning tema kaitseväelist eriala, sõjaväelist auastet ja teenistuskäiku tõendav dokument. Välislepingus sätestatud juhtudel võib kaitseväeteenistuse tunnistust kasutada reisidokumendina.
(2) Kaitseväeteenistuse tunnistus antakse:
1) kutsealuse aja- või asendusteenistusse kutsumisel;
2) tegevteenistuse ohvitserile, allohvitserile ja reakoosseisu liikmele;
3) reservväelasele.
(3) Kaitseväeteenistuse tunnistus on tähtajatu.
(4) Kui välisleping ei sätesta teisiti, ei ole Eestist lahkumisel lubatud kaitseväeteenistuse tunnistust kaasa võtta. Kaitseministeerium võib anda erandina ühekordse tähtajalise või alalise loa kaitseväeteenistuse tunnistuse kaasavõtmiseks Eestist lahkumisel.
(5) Kaitseväeteenistuse tunnistuse vormi määrab Vabariigi Valitsus. Kaitseväeteenistuse tunnistuse väljaandmist korraldavad Kaitseministeerium ja väeosad. Kaitseväeteenistuse tunnistus antakse välja isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud isikut tõendava dokumendi ning Kaitseministeeriumi ja väeosa andmete alusel.
(6) Alaliselt välisriiki elama asumisel tagastatakse kaitseväeteenistuse tunnistus Kaitseministeeriumile, maakonna või linna riigikaitseosakonnale või väeosale.
(7) Kaitseväeteenistuse tunnistuse kadumisest, kõlbmatuks muutumisest või hävimisest on kaitseväelane või reservväelane kohustatud teatama kaitseväeteenistuse tunnistuse väljaandnud asutusele kolme päeva jooksul kaitseväeteenistuse tunnistuse kadumisest, kõlbmatuks muutumisest või hävimisest või sellest teada saamise päevast arvates.
(8) Kaitseväeteenistuse tunnistusse kantud andmete muutumisel on kaitseväelane või reservväelane kohustatud esitama kaitseväeteenistuse tunnistuse selle väljaandnud asutusele paranduste tegemiseks seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.”
(3) Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-dega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:
“§ 111. Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel
(1) Eestist lahkudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument. Eestisse saabudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument, tagasipöördumistunnistus või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välisriigi külastamiseks.
(2) Eestisse saabudes lubatakse riigipiiri ületada ka Eesti kodanikul, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutavat dokumenti, kui tema isik ja kodakondsus on tõendatud muude dokumentide alusel.
(3) Riigipiiri ületaval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumistunnistus, kuhu on kantud viisa või elamisloa andmed, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
§ 112. Alaealise dokumendikohustus riigipiiri ületamisel
(1) Alla 15-aastasel Eesti kodanikul ei pea riigipiiri ületamisel olema reisidokumenti ega tagasipöördumistunnistust, kui tema nimi, sünniaeg, kodakondsus ja foto on kantud teda Eestisse sissesõitmisel või Eestist väljasõitmisel saatva vanema reisidokumenti. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui Eesti kodanik on alla seitsmeaastane.
(2) Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse sisse, viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa andmed, juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisa- või elamisloa kohustus, ja foto. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane.”
(4) Pagulaste seaduses (RT I 1997, 19, 306; 1999, 18, 301; 25, 365; 2001, 16, 68; 2002, 42, 266; 61, 375; 2003, 13, 65) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Pagulasele antakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud alustel pagulase reisidokument.”
2) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 42. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
(1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seadus (RT I 1993, 43, 618) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Ajutise reisidokumendi seadus (RT I 1994, 41, 658; 1999, 25, 365) tunnistatakse kehtetuks.
§ 43. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.