Loovisikute ja Loomeliitude seasus. Vastu võetud 18.11.2004. a seadusega (RT I 2004, 84, 568), jõustunud 1.01.2005. a. Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 12.10.2005 (RT I 2005, 57, 451) 18.11.2005; 8.03.2006 (RT I 2006, 14, 113) 6.04.2006; 24.01.2007 (RT I 2007, 12, 66) 1.01.2008; 11.12.2008 (RT I 2008, 60, 331) 1.01.2009; 28.01.2009 (RT I 2009, 11, 67) 1.05.2009; 18.06.2009 (RT I 2009, 38, 254) 18.07.2009
§ 1. Seaduse eesmärk
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada kultuurilist loovust ja kaunite
kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning
loomeliitude kaudu parandada loovisikute loometegevuseks vajalikke
tingimusi ja luua selleks tagatisi.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Loovisik
(1) Loovisik käesoleva seaduse tähenduses on autoriõiguse seaduse
mõistes autor või esitaja, kes tegutseb kujutava või rakenduskunsti,
lavakujunduse, audiovisuaalse kunsti, lavakunsti, kirjanduse, muusika
või arhitektuuri alal.
(2) Loovisik võib kuuluda samal ajal mitmesse loomeliitu.
§ 3. Vabakutseline loovisik
(1) Vabakutseline loovisik on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 märgitud
loomealal tegutsev autor või esitaja, kes ei ole avalikus teenistuses
või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga
võlaõigusliku lepingu alusel.
(2) Vabakutseline loovisik kantakse äriregistrisse füüsilisest isikust
ettevõtjana.
(3) Äriregistrisse kandmisel võib vabakutseline loovisik oma ärinimes
kasutada täiendit «vabakutseline loovisik».
§ 4. Loomeliit
Loomeliit on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud
mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja
toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust.
§ 5. Loomeliidule esitatavad nõuded
(1) Loomeliidus peab olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut,
kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga
tegelenud ja kelle teosed või esitused on selles ajavahemikus
avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses.
(2) Ühte loomeliitu võivad kuuluda vaid ühel käesoleva seaduse § 2
lõikes 1 märgitud loomealal tegutsevad loovisikud. Kujutavat ja
rakenduskunsti käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses ühe
loomealana.
§ 6. Loomeliidu põhikiri
(1) Loomeliidu põhikirjas märgitakse mittetulundusühingute seaduses
sätestatule lisaks:
1) loomeliidu asutamise aeg;
2) loomeliidu loomeala;
3) loomeliidu juhtimise kord;
4) kord, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mis loomeliidu liige on
loomeliidu loomealal loonud või esitanud, ja neid registreerida;
5) loometoetuse määramise komisjoni liikmete valimise kord ja komisjoni
töökord;
6) loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle arvestuse pidamise
kord;
7) loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise
alused ja kord.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–7 nimetatud korrad võivad
olla kinnitatud põhikirja alusel eraldi dokumendiga.
§ 7. Loomeliidu tunnustamine
(1) Loomeliidu tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse
loomeliidu vastavust käesoleva seaduse nõuetele.
(2) Loomeliidu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb
kultuuriminister.
§ 8. Tunnustamise taotlemine
(1) Loomeliidu tunnustamiseks esitab loomeliit kirjaliku taotluse
Kultuuriministeeriumile.
(2) Taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) taotleja nimetus ja registrikood;
2) taotleja asukoht, aadress ja sidevahendi andmed;
3) loomeala;
4) asutamise aeg;
5) loomeliidu liikmete arv;
6) loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekiri;
7) taotlejat esindama volitatud isiku nimi ja allkiri.
(3) Taotlusele lisatakse mittetulundusühingu põhikiri.
(4) Kultuuriministeeriumil on õigus taotlejalt nõuda täiendavaid andmeid
tema liikmete loodud teoste ja esituste kohta.
§ 9. Loomeliidu tunnustamine ja
tunnustamisest keeldumine
(1) Kultuuriminister teeb loomeliidu tunnustamise või tunnustamisest
keeldumise otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(2) Kultuuriminister teeb loomeliidu tunnustamisest keeldumise otsuse,
kui loomeliit ei vasta käesoleva seaduse § 5 nõuetele või tema põhikiri
ei vasta käesoleva seaduse § 6 nõuetele.
(3) Tunnustamise või sellest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse
taotlejale posti teel liht- või tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates.
§ 10. Tunnustamise kehtetuks tunnistamine
(1) Kultuuriminister tunnistab tunnustamise otsuse kehtetuks, kui:
1) loomeliidu liikmete arv langeb alla käesoleva seaduse § 5 lõikes 1
sätestatud piiri või
2) loomeliidule on käesoleva seaduse alusel riikliku järelevalve
teostamise käigus antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja puudused ei
ole mä��ratud tähtaja jooksul kõrvaldatud ning riiklikku järelevalvet
teostav ametiisik teeb kehtetuks tunnistamise ettepaneku või
3) kultuuriminister on teist korda keeldunud loomeliidule riigieelarvest
toetuse eraldamisest käeoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud põhjusel.
(2) Tunnustamise kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse
taotlejale posti teel liht- või tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates.
§ 11. Andmete kogumine
Kultuuriministeerium peab arvestust tunnustatud loomeliitude üle ning
säilitab loomeliitude poolt tunnustamise taotlemisel esitatud dokumente
ning teisi käesoleva seaduse alusel esitamisele kuuluvaid andmeid ja
dokumente. Vajaduse korral asutab kultuuriminister selleks riigiasutuse
registri, lähtudes avaliku teabe seadusest.
§ 12. Loomeliidu toetus
(1) Loomeliidu kirjaliku taotluse alusel eraldatakse riigieelarvest
loomeliidule toetus. Selle suurus on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta
aastas üks viiendik keskmisest palgast kuus, mida Statistikaameti
andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal.
(2) Toetuse saamiseks esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva
eelarveaasta 1. maiks Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse koos
loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekirjaga.
(3) Loomeliit kasutab toetust:
1) käesolevas seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks
vabakutselistele loovisikutele;
2) loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks
antavateks stipendiumideks;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmise
korraldamisega seotud kulude katteks, kuid mitte üle kümne protsendi
riigieelarvest eraldatud toetuse summast.
(4) Loomeliit ja kultuuriminister sõlmivad toetuse eraldamise kohta
halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seadusest ja arvestades käesoleva
seaduse erisusi. Lepingus märgitakse:
1) toetuse suurus;
2) toetuse kasutamise sihtotstarve;
3) lepingupoolte õigused ja kohustused;
4) eraldatud toetuse kasutamise aruande esitamise kord;
5) lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid;
6) lepingu muutmise ja lõpetamise kord;
7) lepingu kehtivuse aeg.
(5) Loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks
antavateks stipendiumideks võib loomeliit toetust kasutada toetuse
eraldamise aastale järgneval aastal, kui toetust ei ole kasutatud täies
ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.
(6) Toetuse kasutamise kohta peab loomeliit eraldi arvestust. Eelmisel
aastal eraldatud toetuse kasutamise aruanne esitatakse jooksva aasta 1.
märtsiks. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud otstarbel
kasutatud toetuse kohta esitatakse aruanne toetuse eraldamise aastale
järgneva aasta 1. märtsiks.
(7) Kultuuriministril on õigus jätta reservi viis protsenti
loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast käesoleva seaduse §
19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse täitmiseks.
§ 13. Toetuse eraldamisest keeldumine
(1) Kultuuriminister keeldub toetuse eraldamisest, kui loomeliit ei ole
kasutanud eelmist toetust sihipäraselt või ei ole esitanud käesoleva
seaduse § 12 lõikes 5 nimetatud aruannet ettenähtud ajal.
(2) Summa, mida loomeliit ei ole kasutanud sihipäraselt, tuleb tagastada
riigieelarvesse.
(3) Kui kultuuriminister on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
põhjusel keeldunud toetuse eraldamisest, on loomeliidul õigus taotleda
toetust pärast keeldumisest ühe aasta möödumist.
§ 14. Loomeliidu õigused
(1) Loomeliidul on õigus nõuda oma liikmeks olevatelt loovisikutelt
andmeid loodud teoste ja esituste kohta vastavalt põhikirjale või selle
alusel sätestatud korrale.
(2) Loomeliit võib autoriõiguse seaduse ja oma põhikirja kohaselt olla
oma liikmete varaliste ja isiklike autoriõiguste või autoriõigustega
kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooniks.
(3) Loomeliidul on õigus loometoetuse määramiseks saada
Kultuuriministeeriumilt andmeid vabakutseliste loovisikute kohta, kes
taotlevad või saavad teistest loomeliitudest loometoetust.
§ 15. Loomeliidu kohustused
(1) Loomeliidu juhatus peab oma liikmeks olevate loovisikute registrit,
millesse kantakse loovisiku nimi, elukoht, isikukood, loovisikuna
registreerimise päev, kuu ja aasta ning andmed loodud teoste ja esituste
kohta, loovisikuks oleku peatamise, loomeliidust väljaastumise või
väljaarvamise kohta. Registrisse võib kanda ka muid andmeid, kui see on
sätestatud põhikirjas ega ole vastuolus seadusega.
(2) Loomeliit peab vabakutselise loovisiku loometoetuse saajate
registrit, millesse kantakse toetust saava loovisiku nimi, toetuse
saamise ajavahemik ja vajaduse korral muud andmed. Registriandmete
muutumise korral esitab loomeliit muudatused jooksvalt
Kultuuriministeeriumile.
(3) Loomeliit võib maksta oma liikmetele käesoleva seaduse § 12 lõike 3
alusel loovisiku loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks
ettenähtud stipendiumi vaid juhul, kui loovisik ei saa nimetatud
stipendiumi ühestki teisest loomeliidust.
(4) Loomeliit kogub andmeid (teose pealkiri, teose loomise või teose
esitamise või avaldamise aeg jne) oma liikmete loodud teoste ja esituste
kohta.
(5) Kui loomeliidu tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks vastavalt
käesoleva seaduse § 10 lõikele 1 või kui kultuuriminister keeldub
loomeliidule toetuse eraldamisest käesoleva seaduse § 13 lõikes 1
sätestatud põhjusel, on loomeliit kohustatud viivitamatult esitama
Kultuuriministeeriumile loometoetuse taotlejate ja saajate andmed koos
loometoetuse määramise otsuste ärakirjadega ja andmetega selleks hetkeks
väljamakstud toetuste kohta ning muud toetuse määramise aluseks olevate
dokumentide ärakirjad.
§ 16. Loometoetuse taotlemise tingimused
(1) Vabakutselisel loovisikul, kes ei saa loometegevusest sissetulekut,
on õigus saada loomeliidu kaudu vabakutselise loovisiku loometoetust.
(2) Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel
loovisikul, kes vastab järgmistele tunnustele:
1) on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
2)
3) ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse
taotlemisele eelnenud kuul;
4) ei õpi õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes;
5) ei teeni kaitseväes või asendusteenistuses;
6) ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni,
välja arvatud töövõimetuspension osalise töövõime kaotuse korral, kui
selle suurus ei ületa poolt käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud
loometoetuse suurusest;
7)
8) ei saa vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.
(3) Loometegevusest saadava sissetuleku hulka ei arvata loovisikule
laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut, mille suurus ei ületa
poolt käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest
kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tulumaksuga
mittemaksustatavat tulu.
(4) Loometoetuse taotlemiseks peab vabakutseline loovisik olema kantud
äriregistrisse.
§ 17. Loometoetuse määramise komisjon
(1) Loomeliit võib moodustada loovisiku loometoetuse määramise
komisjoni, millesse kuulub vähemalt kolm loomeliidu liiget ja mille
liikmed valitakse üldkoosolekul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuulub riigi
esindajana Kultuuriministeeriumi ametnik, kelle nimetab
kultuuriminister.
(3) Kui loomeliidul ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud komisjoni, täidab komisjoni ülesandeid loomeliidu juhatus,
kaasates riigi esindajana kultuuriministri nimetatud ametniku.
§ 18. Loometoetuse maksmine
(1) Loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovisik kirjaliku
taotluse loomeliidu juhatusele.
(2) Vabakutselisel loovisikul, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu,
on õigus loometoetust saada vaid ühe loomeliidu kaudu.
(3) Loomeliit otsustab toetuse määramise kuni 45 tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates.
(4) Loometoetuse määramise korral makstakse vabakutselisele loovisikule
toetust taotluse esitamise päevast alates.
(5) Vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suuruseks
on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus. Sellele
lisatakse sotsiaalmaksusumma, mis tuleb tasuda sotsiaalmaksuseaduse
kohaselt.
(6) Loometoetust makstakse üks kord kuus.
(7) Vabakutselisel loovisikul on õigus käesolevas paragrahvis nimetatud
loometoetusele kuus kuud. Toetuse korduvaks taotlemiseks peab eelmise
toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks
aastat. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui loovisik
taotleb toetust mõnest teisest loomeliidust, mille liige ta samal ajal
on.
(7.1) Vabakutselise loovisiku taotluse alusel võib loomeliit otsustada
lõikes 7 nimetatud loometoetuse saamise perioodi pikendada kuue kuu
võrra, kui taotluse esitamise ajal vastab vabakutseline loovisik
endiselt käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Loometoetuse maksmise perioodi pikendamise taotlus peab olema esitatud
vähemalt 30 päeva enne loometoetuse maksmise perioodi lõppemist.
(8)
(9) Kui tekivad asjaolud, mille tõttu vabakutseline loovisik, kellele
makstakse loometoetust, ei vasta käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud
tingimustele, on loovisik kohustatud sellest viivitamatult loomeliidule
teatama.
§ 19. Loometoetuse maksmise erisused
(1) Vabakutseline loovisik, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, kuid kes
vastab käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud tunnustele ja kes
soovib taotleda loometoetust, esitab kirjaliku taotluse
Kultuuriministeeriumile.
(2) Kultuuriministeerium esitab taotluse viivitamatult otsustamiseks
vastavat loomeala esindavale loomeliidule, kes annab hinnangu loovisiku
vastavusele käesoleva seaduse nõuetele ning määrab toetuse. Loomeliit
otsustab loometoetuse maksmise 15 tööpäeva jooksul. Kui vastavat
loomeala esindavat loomeliitu ei ole, määrab Kultuuriministeerium
taotlust menetleva loomeliidu.
(3) Loomeliit keeldub toetuse maksmisest, kui taotleja ei vasta
käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast
aastat vastaval loomealal loonud ja tema teosed või esitused ei ole
selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja10
tähenduses.
(4) Loometoetust, mille loomeliit on määranud
käesoleva paragrahvi alusel, maksab loomeliit rahast, mille on selleks
sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium. Loometoetuse maksmine
toimub käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras.
(5) Kui Kultuuriministeerium keeldub loomeliidule toetuse eraldamisest
käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud põhjusel või kui loomeliidu
tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks vastavalt käesoleva seaduse
§-le 10, tagab Kultuuriministeerium toetuse maksmise vabakutselisele
loovisikule, kellele loomeliit on alustanud loometoetuse maksmist või
kellele toetuse määramise kohta on loomeliit otsuse teinud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul maksab
Kultuuriministeerium loometoetust käesoleva seaduse § 18 lõigetes 3–7
sätestatud korras.
(7) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes
1 esitatud taotluse rahuldamisest või rahuldada see osaliselt, kui
käesoleva seaduse alusel loomeliitudele riigieelarvest eraldatud
toetusest reservi jäetud vahendid on jooksvaks eelarveaastaks lõppenud
või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul on vabakutselisel
loovisikul, kelle taotluse rahuldamisest keelduti osaliselt või
täielikult, õigus esitada uus taotlus riigieelarvest järgmise aasta
toetuse eraldamisel, kui ta uue taotluse esitamise ajal vastab käesoleva
seaduse §-s 16 sätestatud tingimustele.
§ 20. Loometoetuse maksmise lõpetamine
(1) Loometoetuse maksmine lõpetatakse, kui vabakutseline loovisik on
esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule teadlikult valeandmeid
või vabakutseline loovisik ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 16
sätestatud tingimustele.
(2) Kui toetuse maksmise lõpetamise aluseks on teadlik valeandmete
esitamine, kaotab vabakutseline loovisik kolmeks aastaks loometoetuse
taotlemise õiguse.
(3) Vabakutseline loovisik on kohustatud tagastama valeandmete esitamise
tulemusena saadud loometoetuse.
(4) Loomeliidul on õigus katkestada käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud
loometoetuse maksmine, kui loomeliidul lõppevad käesoleva seaduse § 12
lõike 1 kohaselt eraldatud vahendid, ja keelduda uute taotluste
rahuldamisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on vabakutselisel
loovisikul, kellele loometoetuse maksmine katkestati või kelle taotluse
rahuldamisest keelduti, õigus esitada uus taotlus riigieelarvest
järgmise aasta toetuse eraldamisel, kui ta uue taotluse esitamise ajal
vastab käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud tingimustele.
§ 21. Järelevalve
(1) Kultuuriministeerium teostab riiklikku järelevalvet käesoleva
seaduse §-s 6, § 12 lõigetes 3–6, §-des 15, 17 ja 18, § 19 lõikes 4 ning
§-s 20 sätestatud kohustuste täitmise üle. Riiklikku järelevalvet
teostava ametiisiku määrab kultuuriminister.
(2) Järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
1) nõuda loomeliidult andmeid ja dokumente loomeliidu liikmeks olevate
loovisikute loodud teoste ja esituste kohta;
2) tutvuda dokumentidega, mis vabakutseline loovisik on loometoetuse
saamiseks esitanud;
3) nõuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud lepingu alusel
esitatava aruande koostamise aluseks olevaid dokumente.
§ 22. Ettekirjutus
(1) Kui riikliku järelevalve käigus selgub, et loomeliit ei täida
käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud sätetest tulenevaid nõudeid,
teeb järelevalve ametiisik loomeliidule ettekirjutuse puuduste
kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja.
(2) Ettekirjutuses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) selle loomeliidu nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
2) andmed rikkumise kohta viitega käesoleva seaduse paragrahvidele ning
nõue viia olukord seadusega vastavusse;
3) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
4) tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks;
5) ettekirjutuse koostanud ametiisiku nimi, ametikoht, ettekirjutuse
kuupäev ja ametiisiku allkiri;
6) märge ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta.
(3) Kui loomeliit jätab ettekirjutuse täitmata, võib järelevalvet
teostav ametiisik rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduse
kohaselt sunniraha või teha kultuuriministrile ettepaneku tunnistada
loomeliidu tunnustamine kehtetuks käeoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 2
kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Sunniraha rakendamine ei
välista ettepaneku tegemist loomeliidu tunnustamise kehtetuks
tunnistamiseks.
§ 23. Seaduse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise aastal ei kohaldata § 12 lõikes 2
sätestatud loomeliidu toetuse saamiseks taotluse esitamise tähtaega.
Nimetatud taotluse esitamise tähtaja kehtestab kultuuriminister ühe kuu
jooksul pärast seaduse jõustumist ning see avalikustatakse
Kultuuriministeeriumi veebilehel.
(2) 2009. aasta jooksul kohaldatakse maksukohustuslaste registris
registreeritud vabakutselisele loovisikule maksukorralduse seaduse §-s
1681 ja äriseadustiku §-s 5114 sätestatut.
§-d 24–26
§ 27. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.